Teletervishoiu turvalisus: Privaatsuse ja andmekaitse tagamine

Intro

Viimastel aastatel on kaugtervishoiu populaarsus kasvanud, kuna see võimaldab patsientidele kogu maailmas hõlpsat juurdepääsu tervishoiuteenustele. Kuna aga kaugtervis muutub üha populaarsemaks, on vaja tugevaid turvameetmeid, et tagada patsientide eraelu puutumatus ja kaitsta tundlikke andmeid.

Teletervishoiu turvalisuse mõistmine

Haavatavused sidekanalites

Tehnoloogia ja sidekanalid, nagu sõnumirakendused, videokonverentside tarkvara ja internetiühendused, on kaugtervishoiu jaoks kriitilise tähtsusega. Kui need kanalid ei ole piisavalt turvatud, võivad need olla avatud küberrünnakutele, andmete pealtkuulamisele või volitamata juurdepääsule.

Patsiendiandmete rikkumised

Digiplatvorme kasutatakse tundlike patsiendiandmete vahetamiseks kaugtervishoius. Nende andmete hulka kuuluvad isiklikud tervisekaardid, haiguslood ja võimalik, et ka finantsandmed. Kui need andmed ei ole piisavalt kaitstud, võivad häkkerid neid sihikule võtta. Selle tulemuseks võivad olla andmete rikkumised ja patsientide andmete võimalik väärkasutamine.

Ebaseaduslik juurdepääs patsiendi teabele

Tervisekauguse platvormid peavad tagama, et patsiendi andmed on kättesaadavad ainult neile, kes on selleks volitatud, näiteks patsientidele ja meditsiinitöötajatele. Asjakohaste autentimismenetluste ja turvalise juurdepääsukontrolli puudumisel võib patsientide konfidentsiaalsus ja eraelu puutumatus ohtu sattuda, kui volitamata isikud saavad juurdepääsu patsiendiandmetele.

Privaatsuse tagamine kaugtervishoius

Turvaliste sidekanalite rakendamine

1. Andmete edastamise krüpteerimine

Tugevad krüpteerimisprotokollid peaksid olema kasutusel kaugtervishoiuplatvormidel, et tagada patsiendi andmete terviklikkus ja konfidentsiaalsus edastamise ajal. Spetsialistid peavad andmeid krüpteerima, kasutades algoritme, mis segavad andmeid. See muudab need heakskiitmata osapooltele arusaamatuks. Ilma dekrüpteerimisvõtmeta ei saa andmetele ligi ega neid dekodeerida isegi siis, kui neid edastamise ajal pealtkuulatakse.

2. Turvalised videokonverentsiplatvormid

Kuigi videokonverentsid on oluline osa kaugtervishoiust, võivad seda mõjutada ka turvariskid. Tervishoiuteenuse pakkujad peaksid kasutama turvalisi videokonverentsiplatvorme, nagu iotum, millel on integreeritud turvaelemendid, et kaitsta patsiendi privaatsust. Mõned näited sellistest funktsioonidest on läbiv krüpteerimine, turvalised sisselogimis- ja autentimismenetlused ning osaleja juurdepääsu ja õiguste haldamise võimalus.

Patsiendiandmete kaitsmine

1. Usaldusväärne autentimine ja juurdepääsukontroll

Tervisekauguse platvormid peaksid rakendama tugevaid autentimismeetmeid, et kontrollida patsiendi andmetele juurdepääsu omavate kasutajate identiteeti. See võib hõlmata turvamärkide, biomeetrilise kontrolli või mitmefaktorilise autentimise kasutamist. Samuti tuleks kehtestada juurdepääsukontroll, et piirata kasutajate juurdepääsu vastavalt nende rollile ja konkreetsetele patsiendiandmetele, millele nad vajavad juurdepääsu. See vähendab võimalust, et volitamata isikud saavad tundlikku teavet.

2. Regulaarne andmete varundamine ja katastroofide taastamise plaanid

Tervisekeskkonna platvormid peaksid koostama põhjalikud katastroofide taastamise plaanid ja regulaarselt varundama andmeid, et vältida patsientide andmete kadumist või kahjustumist. Sagedased varukoopiad tagavad, et andmete rikkumise või süsteemi rikke korral saab patsiendi andmeid taastada eelmisest ajahetkest. Katastroofide taastamise kavad kirjeldavad, mida tuleb teha loodusõnnetuse või turvarikkumise korral, et kaitsta patsiendiandmeid ja säilitada telemeditsiiniteenuseid.

Andmekaitse kaugtervishoius

Vastavus eeskirjadele ja standarditele

1. HIPAA (Health Insurance Portability and Accountability Act - ravikindlustuse ülekantavuse ja vastutuse seadus)

Ameerika Ühendriikide föderaalseadus nimega HIPAA kehtestab suunised isikliku tervisliku teabe kaitsmiseks. Tervishoiuteenuse osutajad peavad tagama, et patsiendiandmeid edastatakse ja säilitatakse turvaliselt ning et volitatud isikud saavad nendele juurdepääsu. Seega peavad spetsialistid kehtestama administratiivsed kaitsemeetmed, nagu näiteks korrapärased riskihindamised ja töötajate koolitamine HIPAA nõuetele vastavuse kohta.

2. GDPR (isikuandmete kaitse üldmäärus)

Andmekaitse üldmäärus on ELi määrus, mis kontrollib andmete privaatsust ja kaitset. GDPRi eeskirju peavad järgima ELi territooriumil tegutsevad või ELi kodanikele kuuluvaid andmeid käitlevad kaugtervishoiuteenuste pakkujad. Nii peavad spetsialistid enne andmete töötlemist saama patsientide selgesõnalise nõusoleku, tagama, et andmeid edastatakse ja säilitatakse turvaliselt, ning andma inimestele võimaluse oma andmeid vaadata, muuta ja eemaldada. Telemeditsiiniorganisatsioonid peavad määrama andmekaitseametniku ja andmete rikkumisest tuleb teatada 72 tunni jooksul.

Koolitus ja haridus tervishoiuteenuse osutajatele

1. Patsiendiandmete nõuetekohase käitlemise ja säilitamise tähtsus

Tervishoiutöötajad peaksid olema teadlikud patsiendiandmete hoolika käitlemise tähtsusest. See tähendab, et tuleb mõista, kui tundlikud on tervishoiuandmed ning kuidas andmete rikkumine võib mõjutada patsiendi usaldust ja eraelu puutumatuse õigusi. Koolitus peaks hõlmama andmete turvalist sisestamist, säilitamist, edastamist ja hävitamist, et kaitsta patsiendiandmeid. Samuti tuleks rõhutada tugevate paroolide, krüpteerimise ja turvaliste sidekanalite kasutamist.

2. Võimalike turvaintsidentide tuvastamine ja nendest teatamine

Tervishoiutöötajad peaksid saama koolitust selle kohta, kuidas märgata võimalike turvaintsidentide, näiteks andmepüügikatsete, kahtlase võrguaktiivsuse ja volitamata juurdepääsu katsete hoiatusnäitajaid. Nad peaksid teadma, kui oluline on teavitada oma ettevõtte asjaomaseid IT- või turvatöötajaid sellistest intsidentidest võimalikult kiiresti. Selles koolituses tuleks käsitleda ka intsidentidele reageerimise protokolle, näiteks seda, kuidas vähendada rikkumise mõju, teavitada mõjutatud isikuid ja järgida õiguslikke nõudeid, et teatada intsidendist reguleerivatele asutustele.

Teletervishoiu turvalisuse parimad tavad

Regulaarsete turvariskide hindamiste läbiviimine

Et leida oma süsteemidest kõik lüngad või nõrgad kohad, peaksid kaugtervishoiuteenuse pakkujad korrapäraselt hindama oma tegevusega seotud turvariske. Nad peavad hindama võimalikke riske, tõenäosust ja turvarikkumiste tagajärgi.

Kolmanda osapoolega seotud turvaauditid

Terviseteenuste pakkujad peaksid kaaluma väliste spetsialistide palkamist, et viia läbi turvaauditeid. Tänu nendele audititele saavad spetsialistid anda objektiivse hinnangu olemasolevatele turvameetmetele ja aidata leida süsteemis märkamatuks jäänud lüngad või nõrgad kohad.

Tugevate paroolide kasutamine

Terviseteenuste pakkujad peaksid kehtestama ranged paroolipõhimõtted, mis nõuavad, et kasutajad genereeriksid eraldi ja keerulisi paroole. See vähendab parooliga seotud turvarikkumiste võimalust ja aitab vältida soovimatut juurdepääsu patsientide privaatsetele andmetele.

Intsidentidele reageerimise plaanide koostamine

Terviseteenuste pakkujate jaoks on hädavajalik kehtestada selgelt määratletud intsidentidele reageerimise plaanid, et tõhusalt käsitleda ja minimeerida turvaintsidente. Nendes kavades määratakse kindlaks teabevahetuse, ohjeldamise ja taastamise protokollid, mida tuleks järgida turvarikkumise korral. Tugev intsidentidele reageerimise kava aitab kaitsta patsiendiandmeid ja vähendab rikkumisest tulenevat kahju.

Kokkuvõte*

Teletervishoiu turvalisus on äärmiselt oluline, et tagada nii tervishoiuteenuse osutajate kui ka patsientide eraelu puutumatus ja andmekaitse.

Kuigi kaugtervishoiuteenuste kasvaval kasutamisel on palju eeliseid, on ka puudusi, sealhulgas nõrkade kohtade avastamine, mida häkkerid võivad ära kasutada. Tervishoiuasutused peavad nende riskide vähendamiseks võtma kasutusele tugevad turvameetmed, nagu krüpteerimine, mitmefaktoriline autentimine ja sagedased turvaauditid.

Soovimatu juurdepääsu ja andmete rikkumise vältimiseks peaks tervishoiutöötajad saama koolitust ka parimate tavade kohta, mis käsitlevad kaugtervishoiu turvalisust.

Tervishoiuteenuse osutajad saavad kasutada ära kaugtervishoiu tehnoloogia eeliseid ning tagada patsientide usalduse ja kindlustunde. Nad peavad seadma prioriteediks teletervishoiu turvalisuse ja võtma ennetavaid meetmeid patsiendiandmete kaitsmiseks.